Rohetund #33: Eestis püüti eelmisel aastal üle 50 tonni angerjat, mis on liigina väljasuremisohus. Miks see nii on?

Eestlane armastab angerjat ja sööksime seda ilmselt rohkemgi, kui seda maitsvat kala oleks laialdasemalt saada ja see oleks odavam. Kuid Euroopa angerjaga on see häda, et ta on väljasuremise äärel. Rahvusvahelise looduskaitseliidu määratluse järgi on Euroopa angerjas kriitilises seisus.  Kui üks kalaliik on nii suures ohus, miks seda siis endiselt püütakse? Kuigi Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitab Euroopas angerjapüügi ja asustamise täielikult keelata, ei kiirusta Euroopa Komisjon seda nõuannet kuulda võtma. Eesti võiks näidata eeskuju ja meie vetes püügi ning noorkalade asustamise lõpetada üleeuroopalist keeldu ära ootamata, aga nii nagu mitmes teises riigis, on ka meil see seotud tundlike teemadega. See mõjutaks angerjapüügist sõltuvate kalurite käekäiku. Sadakond aastat tagasi oli angerjat meie vetes väga palju, seda söödeti lausa sigadele. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan uuriss Euroopa angerja suurimalt asjatundjalt Eestis, Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessorilt Mehis Rohtlalt, mis vahepealsel ajal juhtus ja mida tuleks teha, et angerjas liigina väljasuremisest päästa. Samal teemal saab peatselt lugeda Rohegeeniusest ka põhjalikku artiklit, mis angerjapüügi vastuolulisuse üksikasjalikumalt lahti seletab.